Juuli kalender

2. juuli
Patriarh Iov (1589—1605)
 

Patriarh Joona (Iov) – Moskva ja kogu Venemaa esimene patriarh. Ta oli Boriss Godunovi kaastööline. Tema patriarhia oluliste kiriklikke sündmuste hulka kuulusid Vassili Õndsa ja Joosef Volokolamski kanoniseerimine, kristluse levik Volga piirkonnas, mis vallutati Ivan Julma ajal, ning Siberis, mis liideti Boriss Godunovi valitsusajal. Pärast Boriss Godunovi surma keeldus Joona tunnustamast Vale-Dmitri I-t Ivan Julma pojana. Enne troonipretendendi saabumist pealinna tagandati ta ametist ja saadeti kloostrisse.

8. juuli
Püha õigeusklik vürst Peeter (mungana Taavet) ja püha õigeusklik vürstinna Fevronia

Püha õigeusklik vürst Peeter (mungana Taavet) ja püha õigeusklik vürstinna Fevronia (mungana Eufrosiinia) on vene õigeusu pühakud, Muromi imetegijad. Pühi õigeusklikke Peetrit ja Fevroniat austab Kirik kui kristliku abielu kaitsepühakuid. Nende elu lugu on truuduse, pühendumuse ja tõelise armastuse lugu — armastuse, mis on valmis ohverdusteks armastatud inimese nimel.

Peeter ja Fevronia Muromi linn

21. juuli
Kaasani Jumalaema ikooni püha

Püha Jumalaema auks tähistatav Kazani ikooni püha on seatud tänutäheks Moskva ja kogu Venemaa pääsemise eest poolakate sissetungist 1612. aastal. 16. sajandi lõpp ja 17. sajandi algus on Venemaa ajaloos tuntud kui Segaduste aeg. Riiki ründasid Poola väed, kes teotasid õigeusku, röövisid ja süütasid kirikuid, linnu ja külasid. Pettuse teel õnnestus neil vallutada Moskva.
Püha patriarh Hermogenese (mälestuspäev 12. mai) üleskutsel tõusis vene rahvas kodumaa kaitsele. Vürst Dmitri Mihhailovitš Pozarski juhitud rahvaväkke toodi Kaasanist imettegev Jumalaema ikoon.
Teades, et see häda oli saadetud rahva pattude tõttu, kuulutas kogu rahvas ja rahvavägi välja kolmepäevase paastu ja palvetas Issanda ning Tema Puhima Ema poole taevase abi saamiseks. Palveid kuuldi. Poolakate vangis viibinud püha Arseni (hilisem Suzdali piiskop) sai nägemuse, et Jumala kohus on muutunud halastuseks Jumalaema eestkostel. Selles sõnumis said vene väed tuge, ning 22. oktoobril 1612 vabastati Moskva poola okupantidest.
Kazani Jumalaema ikooni püha kehtestati 1649. aastal. Kuni tänapäevani on see ikoon eriti austatud vene õigeusklike seas.
Link

28. juuli
Vürst Vladimir I Svjatoslavitš oli

Vürst Vladimir I Svjatoslavitš oli suurvürstinna Olga (keda Kirik austab kui võrdväärset apostlitega pühakut) pojapoeg ja suurvürst Svjatoslav Igorjevitši poeg.
Püha Vladimir elas ja valitses X–XI sajandi vahetusel. Alates 970. aastast valitses ta Novgorodis ning 978. aastast kuni oma surmani 1015. aastal Kiievis, Kiievi-Vene pealinnas.
Just võrdväärne apostlitega vürst Vladimir, kes sai ristimisel nimeks Vassili, oli Kiievi-Vene ristimise algataja – sündmus, mis muutis oluliselt meie maa ajalugu. Aastal 988 sai kristlusest Kiievi-Vene riigi ametlik religioon. Varem pagan olnud vürst Vladimir levitas aktiivselt uut usku slaavlaste seas. Selle eest hakati teda kutsuma Vladimir Ristija.
Kirik kuulutas vürst Vladimiri pühakuks ja võrdväärseks apostlitega. Võrdväärseteks apostlitega peetakse neid pühakuid, kes on oma elu pühendanud Evangeeliumi kuulutamisele ja kristliku usu levitamisele rahvaste seas. Valitsejaid, kes on oma rahvast valgustanud Kristuse valgusega, austatakse tihti just selle tiitliga. Näiteks suurvürstinna Olga, vürst Vladimiri vanaema, oli esimene Kiievi-Vene valitseja, kes võttis vastu kristliku usu.
 

Link